Mida   me   lubame?   Ega   midagi   suurt   ja   käegakatsutavat   hoobilt   lubada   ei   saagi,   sest   esiteks   pole   meil   veel   täit informatsiooni   loodava   ühisvalla   hetkeolukorrast   ning   võimalustest   ja   teiseks   pole   meil   erakondade   moodi   kombeks jagada   katteta   lubadusi   lihtsalt   selleks,   et   huntide   moel   lambukeste   usaldust   võita.   Aga   üks   on   kindel   –   nii   pole kunagi,   et   ei   saa   kuidagi.   On   tarvis   vaid   mugavustoonist   välja   tulla   ja   julge   pealehakkamine,   arukus   ning   kannatlikkus võib veetilga kombel ka kõige kõvemasse kivisse augu uuristada. Kindlasti   on   tänaseks   suurimaks   probleemiks   Eestimaa   üha   laienev   ääremaastumine,   mis   tänu   praegusele   haldus - reformile   seda   olukorda   veelgi   süvendab.   Jah   –   kui   meie   valitsusel   oli   plaanis   Tallinnavälist   elu   välja   suretada,   siis   palju õnne   –   see   läheb   neil   suurepäraselt   korda.   Kui   nad   soovisid   aga   vastupidist,   siis   kahju   küll   –   läks   nagu   alati.   Praeguses olukorras   on   meie   hetkel   veel   eksisteerivad   vallad   väga   õnnetus   seisus,   sest   peatselt   toimuvate   valimiste   tulemusena nendest   piirkondadest   enam   ametlikke   kaasarääkijaid   kuigi   palju   laua   ümber   ei   pääse.   Seda   olukorda   tuleb   ja   seda me   ka   tahaks   muuta.   Selleks   korraks   on   rong   läinud,   kuid   loodetavasti   ei   ole   elu   maal   veel   nelja   aasta   pärast   täielikult välja surnud. Samuti   teeb   muret   nii   riigi   kui   ka   kohalike   omavalitsuste   tasandil   nende   toimetamise   läbipaistvuse   puudumine. Demokraatia   aga   kahjuks   pole   võimalik,   kui   demokraatidel,   ehk   siis   rahval,   puuduvad   korrektsed   algandmed,   et   teha otsuseid,   mida   kaasa   anda   nende   poolt   valitud   täideviijatele.   Praegused   täideviijad   kardavad   rahvast   nagu   maru tõbi - sed vett ja teevad kõik, et nendega suhtlemist võimalikult minimiseerida. Ka see olukord peab muutuma. Me   elame   –   tahame   siis   seda   või   ei   –   informatsiooni   ülekülluse   ajastul.   Paraku   suurem   osa   sellest   informatsioonist   on puhas   rämps,   mille   sisse   upuvad   väga   kergelt   ka   olulised,   igapäevaste   otsuste   tegemiseks   vajalikud   teadmised,   tuues kaasa   inimeste   üha   süveneva   pinnapealisuse   koos   kõigi   sellest   tulenevate   probleemidega.   Ka   siin   annaks   juba   koha - like   omavalitsuste   tasandilt   alustades   –   riigist   rääkimata   –   väga   palju   ära   teha.   Jah   –   üht-teist   on   ka   tehtud,   mingeid andmeid   kogutud,   kuid   ometegi   on   nad   liigendatud   ja   ei   toimi   ühtselt,   mis   omakorda   võimendabki   infomüra.   Samas on korrektsed andmed tegelikult ainuke alusbaas, mille najal saaks teha tulemuslikke otsuseid. Tõsi   –   laias   laastus   pole   me   ilmselt   kunagi   varem   elanud   nii   hästi   kui   praegu,   aga   ometegi   oleme   jõudnud   ajajärku   nii riiklikul   kui   ka   kohalike   omavalitsuste   tasandil,   kus   olulised   asjad   lastakse   üle   jala,   aga   mitteoluliste   kallal   pusitakse ennastunustavalt   kasvõi   veri   ninast   välja.   Ajajärku,   kus   ametnikutööd   tehakse   lihtsalt   kiretult   sellepärast,   et   linnukene kirja   saada,   et   näidata   töötegemist,   selle   asemel,   et   teha   asju   parimal   ja   optimaalseimal   võimalikul   viisil.   Ja   kusjuures optimaalne ei tähenda alati vähempakkumise võitmist. Sellest   tulenevalt   on   meil   kaks   äärmuslikku   võimalust.   Kas   hoida   palgafondi   arvelt   kokku,   vähendades   ametnike armeed   ja   lihtsalt   panna   järelejäänud   efektiivsemalt   tööle,   mis   lõppkokkuvõttes   tähendaks   aga   ikkagi   paigalseisu,   sest sama   töö,   mida   siiamaani   tehtud,   saaks   tehtud   lihtsalt   väiksema   tööjõukuluga.   Teine   variant   on   elimineerida   kala mädanev   pea   ja   panna   olemasolev   kooslus   efektiivsemalt   tööle,   mis   oleks   juba   edasiminek,   sest   olemasolevate ressurssidega saaks saavutada rohkem. Ja loomulikult jääb nende kahe äärmuse vahele veel palju erinevaid võimalusi. Tagasi   tulles   algul   mainitud   ääremaastumise   juurde,   on   meie   eesmärgiks   tulevase   Valga   valla   rahvastiku   suurenda - mine.   Kuid   selleks   ei   piisa   ainult   vallakeskusesse   promenaadi   ehitamisest,   kus   kallimaga   hää   käevangus   patseerida. See   on   loomulikult   vajalik,   kuid   kohaliku   rahva   juurdekasvule   see   kuidagi   kaasa   ei   aita.      Pigem   toodab   uusi   kodanikke suurlinnade jaoks, olles neile veel paremaks hääbuvaks kasvulavaks, kui praegu. Ka   selles   osas   on   muudatused   võimalikud,   kuid   eeldavad   paraku   kordades   enamat   koostööd   vabariigi   valitsusega   ja sellest   tulenevat   maakeeli   öelduna   „munade   olemasolu“   ning   jäära   põikpäisust,   mis   on   üks   suuremaid   visaduse allikaid. Visadus omakorda – kui seda piisavalt jagub – peaks aga viima sihile. Lõppkokkuvõttes   saame   me   lubada   vähemalt   ühte   –   me   tahaks   hea   seista   selle   eest,   et   mingeid   asju   tegema määratud   ametkonnad   seda   ka   teeks   ja   teeniksid   rahva   huve,   mitte   ei   kindlusta   oma   mugavustsooni   ja   sellest tulenevaid   hüvesid   teiste   ebamugavuste   arvelt.   Me   saame   lubada   ka   seda,   et   seisame   hea   selle   eest,   et   kaalutlev   ja ettenägelik mõistus ei laseks võimutseda demagoogial ja populismil. Saavutada   sellist   olukorda,   et   kõik   oleks   rahul,   pole   kunagi   võimalik,   kuid   head   ja   seadusekuulekad   inimesed   ei   pea kannatama   skeemi tajate   mahhinatsioonide   tõttu.   Selline   olukord   oleks   võimalik,   kui   me   kasutaks   loodusseadustest tulenevat   ja   selget   talu poja loogikat   ning   julgeks   vastu   hakata   valitsevale   pinnapealisusele   ning   ringkaitses   olevatele riigi- ja omavalitsus pirukast toituvatele puukidele… Seetõttu   hea   kaasvaldlane,   sõltub   ainult   Sinust,   kas   meist   saab   uues   loodavas   vallavolikogus   kaine   mõistuse kaalukeel erakondade tagatubade mõttetutes ja eluolu pidurdavates vägikaikavedamistes.
5. - 8. OKTOOBER

EELHÄÄLETUS

Hääletamine jaoskondades 1, 5, 6, 7, 8 kell 12:00 - 20:00.
5. - 11. OKTOOBER

E - HÄÄLETUS

Hääletamine algab 5. oktoobril kell  9:00 ja kestab kuni 11. oktoobrini kell  18:00.
9. - 11. OKTOOBER

EELHÄÄLETUS

Hääletamine kõigis jaoskondades kell 12:00 - 20:00. Toimub ka hääle- tamine valija asuko- has (vangla, haigla, hoolekandeasutus).
15. OKTOOBER

VALIMISPÄEV

Hääletamine kõigis jaoskondades kell 9:00 - 20:00. Toimub ka kodus hääletamine.
LUBADUSED?
VALIMISTOIMINGUD
MEIE TEESID NEILE, KES EI VIITSI ÜLEMIST PIKEMAT TEKSTI LUGEDA
 Kohalik omavalitsus passiivsest tulusaajast aktiivseks tulusaajaks.  Vallavanem ja tema abid ei ole poliitkauplemise objektid.  Volikogus peab toimuma konstruktiivne arutelu, mitte erinevate erakondade marssalikepikeste vägikaikavedu.  Rohkem läbipaistvust ja infot valla juhtimisel, mis omakorda ehk annab võimaluse demokraatiale, mida hetkel lihtsalt pole.  Maavalitsuse kadumisega ja valdade ühinemisega muutub väga raskeks, kuid mitte võimatuks missiooniks ühistranspordi (vallasiseselt ehk isegi sõitjatele tasuta) korraldamine.  Paljulastelistele vallaperedele (4 ja enam last) vähemalt seitsmekohalise sõiduvahendi soetamistugi.  Plaanis olev Valga sünnitusosakonna sulgemine tuleb igal juhul ära hoida.  Kulunud ja kahjuks seniste valitsejate tõttu devalveerunud klišee, aga toetame ja soodustame kohalikke ettevõtjaid. Ainult allhanke tegemine viib vähegi rammusama koore kogukonnast välja.  Riigiga dialoogi asumine meie piirkonnas pakutavate riigiteenuste madala kvaliteedi kompenseerimiseks.  Kuigi haldusreform võtab Valga linnalt linnaõigused, kinnitame Valga nime kaardile varasemast suuremalt ja tugevamini.  Vallateenistuja eesmärk on olla kodanikule abiks, selle asemel et mugavalt etendada müüri, kuhu jõuetus vihas peaga vastu joosta..