Sügisesteks kohaliku omavalitsuste valimisteks liitub palju omavalitsusi ja kõik on uus nii valijale kui poliitikutele. Poliitikud peavad suutma luua võrdsed võimalused kõigile omavalitsuse elanikele. Teed selleni on erinevad ja see annab valijatele võimaluse teha otsus, kelle plaani loetakse parimaks ja kellesse on usku.
Katked Ivar Undi poolt Valgamaalases avaldatud arvamusest  ja minupoolsed kommentaarid neile…
Kunagi küsisin ühelt kolleegilt, miks ta eelistab suuremat ja kallimat ettevõtet väiksemale ning odavamale. Ta vastas, et kui ettevõte läheb pankrotti või vahetub väikeses firmas inimene, kelle najal teenus püsib, tekib probleeme. Suure ettevõtte puhul on väiksem risk, et kaob ära teenuse tugi, sest nad peavad vastutama oma toodete ja teenuste eest ka aastaid hiljem. Sama on minu hinnangul valimisliitudega, üheks hooajaks loodud kooslus ei pruugi püsida järgmistel kordadel. Mis on nende pikk plaan või ongi ainult elutsükkel neli aastat ja iga kord vaatame üle, mida järgmine kord on pakkuda? Majandusinimesena tean, et ka pärast nelja aastat tuleb edasi elada ja teha vastutusrikkaid otsuseid, et valitseda edasi. Seetõttu ei saa laenata arutult või kui midagi teha, saab ka kodanik küsida kas või 20 aastat hiljem, miks nii otsustati ja erakonnal tuleb vastust anda. Valimisliitude korral ei ole siis enam kelleltki küsida. Minu hinnangul valimisliit pigem teenib kandidaatide kui valijate huve, sest vaja on maksimeerida hetkekasu. Täna on erakondade maine nii ja naa ning kui saab olla keegi kolmas, on lootust saada rohkem hääli. Valimisliidud on aga liiga lühikese eaga, et tekiks arusaam, mis on nende eesmärk või mis ideed nad kannavad. Iga kord tuleb vaadata nende puhul ainult programmi ja siis inimesi: kas nad suudavad seda ellu viia. Minu peamine eelistus erakondlike nimekirjade puhul on vastutus ja järjepidevus ning kindlus ja teadmine, et tead, mida saad või valid. Liitudel on eksperimenteerimise hõng juures. Täna on inimestel võimalus kohalike omavalitsuse volikogudesse kandideerida erakonna nimekirjas nii, et ei olda selle liige. See on mõlemale poolele hea, sest ühelt poolt inimene soovib vabadust ja teiselt poolt erakond soovib kindlust, et selle inimesega on ühine arusaam asjadest ja ta oskab olla meeskonnamängija. Erakonnad ei saa lubada endale soleerijaid ja see on olnud ka mõne inimese puhul põhjus, miks ta ei soovi erakonna nimekirja. Ta seab ülimaks enda mõtted, soovid ja vajadused. Demokraatia seisukohalt on normaalne, et lisaks erakondadele osalevad kohalikel valimistel valimisliidud ja mõistan inimesi, kes soovivad suuremat vabadust. Erakonnas tavaliselt on õigus kõigil oma arvamus enne otsustamist välja pakkuda, kuid kui on ühiselt otsus tehtud, tuleb seda aktsepteerida ka neil, kes ei olnud alguses selle poolt. See nõuab meeskonnamängija tunnetust ja igaühele see ei sobi. Mõni soovib ise särada. Erakondi valides saad valida lisaks programmile ideid ja väärtushinnanguid. Saad valida organisatsiooni, mis vastutab otsuste eest ka pikas perspektiivis ja kus inimesed on rohkem orienteeritud ühiskonna kui kandidaadi vajaduste rahuldamisele. Inimestena on valimisliitudes osalejad kindlasti võimekad ja tublid kogukonna arendajad. Ja valija seisukohalt on ka täiesti normaalne valida nende poolt, kellesse rohkem usku on.
Et näha arvamuse kohta kommentaare, liiguta hiirt või näppu tekstilõikude kohal, kui lehekülg on allalaadimise lõpetanud…
Kirja pandud Valgas, 27. juunil. Üllar Kruustik, Facebooki jaoks tuntud ka kui Gunnar Ling